Püsililled

1.Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

Eelised

Kasvavad aastaid ühel kasvukohal
Neid peab harva noorendama (olenevalt taimest lühiealised 3-5 aasta järel, keskmise elueaga taimed 8-10 aasta järel ning pikaealised alles mõnekümne aasta pärast)
Enamus taimedest on külmakindlad
Erinevatele kasvukohtadele leiab taimi(stepid, kõrgmäestikud, niidud, rohumaad, metsad, sood, lodud, jõed ja järved)

Puudused

Iga aasta on sama välimusega peenar
Neid peab iga sügis tagasilõikama
Osad püsikud vajavad talvitumiseks sooja ruumi( gladiool, daalia, kanna)


2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

Püsikute paljundamisel soovitaksid kasutada jagamist, kuna jagamisega saame me ühe korraga palju taimi. Nt priimulad, kukehari, bergeenia, aubrieeta jne.

Ma ei soovitaks kasutada ehk pistikutega paljundamist, kuna on oht, et pistikud ei juurdu ära. Nt begooniad, petuuniad, daaliad, aed-leeklilled jne.

 3. Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid (iga kasvukoha taimedest eraldi). Kasvukohad:

päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld;

• Harilik merikann Armeria maritima 'Düsseldorfer Stolz'
• Hokkaido kukehari Sedum cauticolum 'Lidakenze'
• Kamtšatka kukehari Sedum kamtchaticum 'Variegatum'
• Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum ´Grand New Heavie´
• Roomav kukehari Sedum spurium 'Fuldaglut'

Taimede pildid pärinevad järgmistelt lehekülgedelt:
 http://hansaplant.ee/?op=body&id=225&cid=227&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=185&cgid=
 http://hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=371&cgid=
 http://hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1681&cgid=
 http://hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=375&cgid=

poolvarjuline, toitaineterikas muld;

• Arendsi astilbe Astilbe x arendsii 'Weisse Gloria'
• Laiguline vesikanep Eupatorium maculatum 'Atropurpureum'
• Aed-leeklill Phlox paniculata 'Adessa Special Purple Star'
• Sügisene emajuur Gentiana septemfida
• Väri-helmikpööris Heuchera micrantha 'Marmelade'

 Taimede pildid pärinevad järgmistelt lehekülgedelt:
http://hansaplant.ee/?op=body&id=276&cid=124&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=616&cid=429&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=235&cid=3311&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=273&cid=127&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=270&cid=303&cgid=

varjuline, happeline muld;

• Punaloor-sõnajalg Dryopteris erythrosora
• Meelissõnajalg Dryopteris affinis
• Jaku rododendron Rhododendron yakushimanum 'Anna H.Hall'
• Austria sõnajalg Dryopteris dialata stansfieldii
• Harilik laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris

Taimede pildid pärinevad järgmistelt lehekülgedelt:

http://hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2900&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2548&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=280&cid=3563&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2899&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=1024&cid=2894&cgid=

päikeseline, liigniiske muld:

• Laialehine hundinui Typha latifolia
• Palmlehine tarn Carex muskingumensis
• Kollane võhumõõk Iris pseudacorus
• Soorohi Houttuynia cordata 'Chameleon'
• Vesiroos Nymphaea 'Attraction'

Taimede pildid pärinevad järgmistelt lehekülgedelt:

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=2905&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1445&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1449&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1442&cgid=

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1436&cgid=

Suvelilled

1. Suvelillede SWOT analüüs

Tugevused: kiire kasv
rikkalik õitsemine
suhteliselt pikk õitsemiseperiood
paljundamine seemnetega ja pistikutega
suvelilli leidub ka kõrreliste seas(pöörishirss, jänesesaba, lakkoder)
leidub nii õis- kui ka lehtdekoratiivseid
leidub nii madala, keskmise kui ka kõrge kasvulisi taimi
erinevad kasutamisvõimalused

Nõrkused:Kasvatamise ja kasutamise kulukus
pikk ettekasvatus periood
lisa valgustus ja küte

Võimalused: säilitamine üle talve(pelargonid, kirinõges, ilunõges)
suvelillede valik on suur
vaheldus igal aastal
Leidub nii ettekasvatatavaid kui ka kasvukohale külvatavaid

Ohud: valel ajal külvates on võimalik, et ei suuda õitsema hakata
valed kasvutingimused
võivad kahjustuda öökülmadest

2. Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?
Skarifitseerimine- (seemnete töötlemine) protsess, mille eesmärk on seemnekesta vigastamine selleks, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.
Stratifitseerimine- seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhureziimi tingimustele teatud aja jooksul
Skarifitseerimise eesmärk on seemnekesta vigastamine, et taim hakkaks kiiremini idanema aga stratifitseerimise eesmärk on muuta taimede kohastumust idanemiseks.

3. Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.) 
Otstarbekam on paljundada seemnetega kuna nii saab suures osas sordirühmale omaste tunnustega taimi
Nii saab ilma suurema vaevata palju noori taimi
Viirusvabade taimede saamine

Kuidas see toimub?

Kiiresti idanevate liikide seemneid kogutakse täisküpsuses. Peale kogumist seemned puhastatakse, kuivatatakse ja pakitakse. Parim pakend on paberist pakk. Seemneid hoitakse jahedas ja kuivas ruumis. Liigniiskes ruumis võivad seemned hakata idanema või hallitama hakata.Väga soojas ja kuivas ruumis kuivavad seemned liialt läbi. See aeglustab nende idanemist või võib põhjustada seemnete mittetärkamise.

Kõik kauaidanevad seemned tuleks koguda veidi enne täisküpsust (seeme on värvunud, kuid ei varise) ja külvata kohe avamaale või lavasse. Tähtis on, et seemned talvel läbi külmuksid. Siis idanevad nad järgmisel kevadel.

Põhimõisted tähtsuse järjekorras.

1.Rohttaimed
2.Lilled
3.Takson
4.Sugukond
5.Perekond
6.Liik
Vorm
Teised
7. Alamliik
8.Hümbriid
9.Sordirühm
10.Sort

 Kliimatsoonid

Kliimatsioone on vaja, et näidata ära taime maksimaalne külmakindlus.Üldiselt on Eesti märgitud 5.tsoonis, kuid kliimamuutuste tõttu jaguneb ta enamasti kolmeks. Ida-Eesti on 4.tsoon, keskmine madriosa on 5.tsoon ja 6.tsoon on Lääne-Eesti ja saarestik.

Hübriidfreesia - Freesia ×hybrida L.H.Bailey